Laste kõnehäirete varajane märkamine ja abisaamiseks logopeedile suunamine on lapse kõnearengu toetamisel väga oluline. Selleks on oluline osata ära tunda võimalikke kõnehäireid ning teada toetavaid võimalusi.

Koolitused

Minu laps ei räägi! Mida teha?

Lapsevanemana on hea olla teadlik, milline on lapse eakohane kõne areng ja millised märgid võivad viidata kõne arengu hilistumisele või kõnehäirele. Märgates, et 2-aastane või 3-aastane laps ei räägi eakohasel viisil, saab arendada oma teadmisi ja oskusi lapse kõne arendamise võimalustest. 

Paljudel lastel esineb kõnehäireid, mis võivad teraapia tulemusel laheneda või mille sümptomeid on võimalik leevendada. Kõnehäired on seotud probleemidega häälduse, kõne sujuvuse ja/või häälega.

Hääldushäired

Häälduspuudeid esineb kõnepuuetest kõige sagedamini. Hääldushäirete puhul pole kõne piisavalt täpne ja/või kuulaja jaoks piisavalt  arusaadav – põhjuseks võib olla näiteks häälikute ja/või silpide ärajätmine, asendamine või moonutamine sõnades.  Kõige sagedamini esineb lastel düslaaliat. See avaldub paari hääliku ebaõiges hääldamises ning muudes kõne valdkondades kõrvalekaldeid ei täheldata. Hääldushäired on ka mitmete kõnepuuete üheks sümptomiks (nt düsartria, apraksia jne). Hääldusraskused võivad tekkida ka juhul, kui lapsel on kuulmislangus (nt omandatud tihedate kõrvapõletike tagajärjel), ninahingamistakistus ja/või kinnine keelekida. 

Hääldushäirete võimalikud avaldumisviisid:

  • Silpide ärajätmine (nt puna pro punane)
  • Silpide ringipaigutamine (ketti pro tekki)
  • Silphaaval hääldamine ehk skandeermine
  • Sõna välte muutmine (nt kolane pro kollane)
  • Häälikute ärajätmine (nt kau pro karu)
  • Häälikute juurdelisamine (nt terep pro trepp)
  • Häälikute moonutamine (nt kurgu R)
  • Häälikute asendamine (nt toer pro koer)
  • Häälikute assimileerimine (nt mihmamari pri vihmavari)

Oluline on teada, et väikelapsed, kes alles õpivad rääkima, ei hääldagi sõnu päris arusaadavalt. Seda nimetatakse ealiseks vaeghäälduseks. Kuni kolmanda eluaastani on lapse kõnes lubatud mitmeid hääldusvigu, kuid kolmeselt võiks lapse kõne olla u 75% ulatuses VÕÕRALE täiskasvanule mõistetav. 

Kogelus

Kogelus tekib üldjuhul lapseeas. Kõnetakistused võivad avalduda hääliku-, silbi- , sõna- ja/või fraasi kordustena (nt kü-kü-kü-kümme) ), hääliku venitustena (vvvvvalge) või blokkidena, mil inimene ei ole suuteline häält tekitama ja soovitud sõna välja ütlema. Kogelus tekib geneetiliste ja keskkonna tegurite koosmõjuna.

Oluline on teada, et lapsel võib olla ealine kogelus või püsiv kogelus. Ealine kogelus on iseenesest mööduv ning tekib kiiretel kõnearengu perioodidel. Püsiv kogelus iseenesest ei möödu ning selle ületamiseks on soovitatav pöörduda logopeedi vastuvõtule.

Märgid, mis viitavas sellele, et kogelus on püsiv:

  • Laps hakkab kogelema 4-selt või vanemana.
  • Lapsel on kõne- ja/või keelepuue.
  • Peres on ka teisi kogelejaid.
  • Poistel esineb sagedamini püsivat kogelust.
  • Kogelus muutub ajas raskemaks. 
  • Esinevad blokid. 

Keelelise arengu häired

Keelelise arengu häirete puhul eristatakse primaarset ja sekundaarset alakõne:

  1. Primaarne alakõne, mille puhul ei tulene alakõne teistest kõne-, intellekti-, kuulmispuuetest ja autismist. Primaarset tüüpi on arenguline keelepuue (varemalt kasutatud terminid: spetsiifiline kõnearengu puue, alaalia) mille puhul on tegemist püsiva ja süsteemse keelelise arengu mahajäämusega, mis ei möödu iseenesest. Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni ehk RHK 10 alusel eristatakse ekspressiivset keele- ja kõnepuuet ning retseptiivset keele- ja kõnepuuet.
  2. Sekundaarne alakõne, mis tuleneb mõnest teisest puudest, nt intellektipuudest, õpiraskustest, autismist, vaegkuulmisest, füüsilisest puudest, aktiivsus- ja tähelepanuhäirest vms.

Alakõne ehk keelelise arengu probleemide korral väljenduvad raskused kõne mõistmisel ja loomes fonoloogia, sõnavara, grammatika, pragmaatika ja/või tekstiloome tasanditel. 

Oleme arengulise keelepuude teemal kirjutanud pikemalt ka oma varasemas blogipostituses.

Muud kõnehäired

Häälehäirete puhul on kahjustatud üks või mitu hääle omadust: hääle üldine kvaliteet (käre, kriiskav, kähisev hääl, esineda võib hääletust), hääle kõrgus (nt lapselikult kõrge hääl täiskasvanul), hääle valjusus (nt tasane hääl), hääle dünaamika (kontroll hääle kõrguse ja valjuse muutmisel), hääle stabiilsus (nt hääl väsib), hääle resonants (nt ninakõla).

Düsartria puhul võib lisaks hääldusprobleemidele esineda raskusi neelamisel. Lihastalitluse häirete tõttu on häiritud kõne jõud, kiirus, ulatus, ajastus, püsivus, täpsus. Düsartria võib avalduda kergemal (nt kiire kõne puhul) või raskemal (arusaadav kõne puudub) kujul.

Rinolaalia – sagedamini esineb kinnine ninakõla (ninahingamine on häiritud ning häälikud m ja n kõlavad moonutatult) või lahtine ninakõla (õhk pääseb kõnelemisel ninaõõnde ja täishäälikud muutuvad nasaalseks).

Lugemis- ja kirjutamisraskused

Lugemis- ja kirjutamisraskused, sh düsleksia ja düsgraafia esinevad sageli koos. 

Lugemisraskuse võimalikud tunnused:

  • lugemisoskuse aeglane ning vaevaline kujunemine;
  • häälega ettelugemise vältimine;
  • aeglane, vigadega ja ilmekuseta lugemine või aimamisi lugemine;
  • järje kaotamine lugemisel, pikemat aega sõrmega järje pidamine või järjehoidja kasutamine;
  • raskused kirjalikest juhistest arusaamisel;
  • etteloetud teksti mõistmine on enamasti parem enda loetud teksti arusaamisest;
  • suulise kõne ja lugemisoskuse taseme suur erinevus.

Kirjutamisraskuse võimalikud tunnused:

  • raskused sõnade häälikhaaval ütlemisel ehk häälimisel;
  • järjepidevuse puudumine kirjatehnikas, suured ja väikesed tähed läbisegi, tähekujud moondunud või tähtede osad valedes proportsioonides;
  • sarnase kujuga tähtede püsiv segistamine;
  • kirjutamise ajal kõva häälega, hiljem sosinal kaasa rääkimine;
  • raskused keelereeglite õppimisel ja järgimisel;
  • palju õigekirjavigu, sh vältevead, sageli on vead ebapüsivad, st ühte ja sama sõna kirjutatakse mitmel erineval moel (nt tool – tol – toll – dool jmt);
  • raskused pikemate lausete ja tekstide koostamisel;
  • suulise kõne ja kirjutamisoskuse taseme suur erinevus.

Lapse kõne arengu konsultatsioon

Pakume logopeedi veebikonsultatsiooni võimalust. Veebikonsultatsiooni pikkus on 60 minutit. Sellele eelneb lapsevanemapoolne eeltöö (video tegemine ja küsimustiku täitmine) ja spetsialistipoolne info analüüs ja soovituste planeerimine enne kohtumist. NB! ERILO spetsialistid on laialdaste teadmiste ja kogemuste pagasiga. Lapse arengule hinnangu andmine eeltoodud vormis võib olla aga ebatäpne, sest spetsialistid pole lapsega päriselt kohtunud. Sellegipoolest annavad spetsialistid endast parima, et tagada teenuse kõrgeim kvaliteet.
  • Lapsevanemale, kes soovib esmast hinnangut enda lapse kõne arengu kohta.
  • Lapsevanemale, kes soovib teada esmaseid praktilisi võtteid, kuidas toetada lapse kõne arengut.
  • Logopeed teeb suulise kokkuvõtte lapse arengust ja küsib vanemalt vajadusel täpsustavaid lisaküsimusi.
  • Logopeed tutvustab vanemale praktilisi ja teaduspõhiseid võtteid, mille abil saab vanem lapse kõne arengut kohe toetama hakata.
  • Logopeed annab lisasoovitusi, juhul kui lapse kõne areng vajaks põhjalikumat hinnangut või kõnearengu probleem vajab järjepidevat sekkumist.
  • Konsultatsiooni jooksul saab vanem igal hetkel esitada küsimusi, millele spetsialist vastab.
  • Veebikonsultatsiooni saad kokkuleppida kirjutades meile erilo@erilo.ee. Seejärel pakub ERILO sulle veebikonsultatsiooniks kuupäeva ja kellaaja. Enne konsultatsiooni algust saadetakse sulle Google Meet´i link. Veebikonsultatsioonil osaleb ERILO logopeed.

Kliendi- ja teenuseosutajapoolsed kohustused on määratud turvalise ja kvaliteetse teenuse tagamiseks. Loe teenusest ja tingimustest lähemalt.

Broneeri konsultatsioon
lapse kõne areng

Lapse kõne arengut toetavad koolitused

Hoolitse lapse kõne arengu eest: praktilised võtted 0-3aastastele

Veebikursuse läbinu mõistab varajase kõne arengu müütide sisu ning teab nendega seotud praktilisi võtteid kõne arengu toetamiseks.

Koolitaja on logopeed Liis Themas. 

  • Lapsevanematele, kellel kasvab kodus laps vanuses 0-3 aastat.
  • Lapsevanematele, kelle lapsel on probleeme kõne arenguga.
  • Lapsevanematele, kellel peres kasutatakse mitut keelt.
  • Lasteaiaõpetajatele, kes töötavad lastega vanuses 0-3 aastat.
  • teadmisi tavapärase kõne arengu kohta,
  • teada, milline ühiskonnas levinud info kõne arengu ja arendamise kohta on väär,
  • mitmeid praktilisi võtteid lapse kõne arengu toetamiseks,
  • boonusena saab ka TÖÖVIHIKU kõige olulisema infoga.
Osta salvestus 45€

Tõsta taset: praktilised strateegiad 3-5a laste kõne arendamiseks

Veebikoolituse läbinu mõistab varajase kõne arengu müütide sisu ning teab nendega seotud praktilisi võtteid kõne arengu toetamiseks.

Koolitaja on logopeed Liis Themas. 

  • lapsevanematele, kellel kasvab kodus laps vanuses 3-5 aastat;
  • lapsevanematele, kelle lapsel on probleeme kõne arenguga;
  • lapsevanematele, kellel peres kasutatakse mitut keelt;
  • lasteaiaõpetajatele, kes töötavad lastega vanuses 3-5 aastat.
  • teadmisi tavapärase kõne arengu kohta,
  • teada, milline ühiskonnas levinud info kõne arengu ja arendamise kohta on väär,
  • mitmeid praktilisi võtteid lapse kõne arengu toetamiseks.
  • boonusena saad  ka TÖÖVIHIKU kõige olulisema infoga.
Registreeru koolitusele 35€
Osta salvestus 35€
3a lapse kõne

Laps ei räägi? Võtted kõne arengu toetamiseks

Veebikoolituse läbinu mõistab varajase kõne arengu müütide sisu ning teab nendega seotud praktilisi võtteid kõne arengu toetamiseks.

Koolitaja on logopeed Liis Themas. 

  • lapsevanemale, kelle laps võiks rääkida, aga veel ei räägi;
  • spetsialistile, kes soovib rohkem teada, kuidas aidata kõnetuid või vähese kõnega lapsi.
  • mis on kõne-eelsed oskused ja miks need on olulised;
  • võtteid, kuid läbi mängu toetada lapse kõne arengut.
Osta salvestus 39€
kõnehäire

Meie koolituste tagasisided

  • [Märkamisest toe rakendamiseni] Kõige enam meeldisid mulle praktilised soovitused, kuidas ÕIAJK-is lauseid sõnastada. Suur väärtus on ka töövihikul, mis samuti koolitusega kaasa tuli.
    Klassiõpetaja
  • [Märkamisest toe rakendamiseni] Edaspidi leian õpilaste nõrkuste kõrval rohkem ka tugevusi ning oskan lauseid selgemalt sõnastada. Kavatsen koolitusel antud materjale kindlasti uuesti vaadata.
    Ajalooõpetaja
  • [Esimesed sammud jõukohastamisel] Koolitusel omandasin vahendi, mis teeb minu õpetamise lasteaias efektiivsemaks - lapsed omandavad oskused või teadmised neile sobilikul ja pingevabal viisil. Samuti sain erinevaid võtteid, kuidas neid õppimisel toetada ja motiveerida, mis on rühmaelus tulemusi andnud - laste areng on märgatav ning teadmised ja oskused tulevad särasilmselt. Koolitus oli täis teaduslikku infot, mis oli ilmekalt ja põnevalt esitatud.
    Meeri Jakobson
  • [Sa mängid lapsega - kas ka arendavalt?] Koolitus andis hea ülevaate, mida mäng tegelikult tähendab ning mida õpetajana peaksin silmas pidama, kui rühmas töötan. Samuti sain praktilise nipi, mis on juba töös lastega tulemust andnud - lapse keskendumine paranes koheselt. Koolitus oli ilmestatud põnevate näidetega ja teadusliku ning värske infoga, mis tegi selle jälgimise meeldivaks.
    Meeri Jakobson
  • [Hoolitse lapse kõne arengu eest] Nüüd tean, millises järjekorras last arendada. Räägin vähem, kuulan rohkem. Lapsega vesteldes ei kiirusta, vaid ootan tema reageeringut.
    Lapsevanem
  • [Hoolitse lapse kõne arengu eest] Õppisin mitmeid kasulikke asju. Võtan aega rohkem selleks, et kuulata, mida laps soovib täiskasvanule öelda. Püüan tähelepanelikum olla ja märgata seda, mille vastu laps huvi tunneb.
    Lapsevanem
  • [Sa mängid lapsega ... ] Mulle väga meeldis koolitus, see oli lihtne ja arusaadav ja selline asi võiks minna väikelaste vanematele massidesse!
    Lapsevanem
  • [Märkamisest toe rakendamiseni] Kohe peale koolitust piilusin IAJ kaarte. Paaris kohas esines üldist lauseehitust (nt Laps on matemaatikaülesannete lahendamisel aeglane). Koolitusele järgneval päeval toimunud I kooliastme koosolekul andsin ülevaate veebiseminaril räägitust, eelkõige nendest soovitustest, milles meil kitsaskohad, mida saaksime parandada. Õpilaste IAJK ülesehituse muutuse vajadusest tegin ettepaneku ka kooli juhtkonnale.
    Õpetaja
  • [Märkamisest toe rakendamiseni] Kõigepealt tänan - alustavale õpetajale ning õppivale eripedagoogile väga asjalik teadmistest pakatav koolitus! Kiidan veel mahukat, kuid kompaktselt ja haaravalt üles ehitatud töövihikut!
    Õpetaja
  • [Veebikonsultatsioon] Soovisin vastava ala spetsialisti arvamust ja nõuannet, kuidas lapse kõne on arenenud ning kuidas seda edasi arendada. Sain need ERILO logopeedilt, kelle teenusega jäin väga rahule. Antud soovitusi olen jõudsalt praktikas rakendanud ning need on vilja kandnud. Lapse hääldus on paranenud tasapisi. Tänan Liis Themas, ERILO logopeed.
    Lapsevanem
  • [Autism ja müüdid] Kui mõtlesin, kuidas ja mida kirjutada arvustuseks ning tegin lahti tagasiside koha, siis – just nagu minu mõtted on juba kirjas! Eelmine postitaja Kadri Truup on need välja toonud. Tegin märkmeid, mida on edaspidi aeg-ajalt hea sirvida. Aitäh! Kiidan ka jõukohastamise koolitust, milles saadud rakendamise võtted sobivad ka hästi autistidele. Rühmaõpetaja pervasiivsete laste rühmas
    Lapsevanem
  • [Sa mängid lapsega ... ] Lootsin saada koolituselt mõne hea võtte ja/või mõtte, millele siiani ei ole mõelnud või mida kasutanud. Ma ei pidanud pettuma. Sain kuuldust mitmeid mõtteid juurde – natukene kinnitust, et olen mängule õigesti lähenenud, kuid ka oskuse end teinekord kõrvalt jälgida ja proovida vältida mõningaid vigu.  Koolitust oli väga hea jälgida, sest koolitaja rääkis hea tempoga, kordas olulist ning aitas kinnistada ja oli julgustav. Koolitusel olnud videod olid väga näitlikud ning ilmestasid teooriat. Koolitajalt sai kaasa ka töölehe, mis teeb selle kõige väga praktiliseks.
    Eripedagoog
  • [Sa mängid lapsega ... ] Vanema ja eripedagoogina arvasin, et mul mingisugune ettekujutus mängimisest ikka on. Aga aeg-ajalt on hea lihtsaid ja loogilisi tõdesid meelde tuletada või midagi uut õppida. Katsetasin ka kohe järgi ning rõõm lapse silmis kasvas silmapilkselt! Liis selgitas materjali arusaadavalt ning videod aitasid olukordi paremini läbi mõelda ja teadmisi kinnistada.
    Eripedagoog
  • [Autism ja müüdid] Mul on tohutult hea meel, et ERILO üheks eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine autismi teemal ja seda just teaduspõhiselt. Olles ise õpetaja ja eripedagoog, olen palju kokku puutunud väärarusaamadega autismist. Kristina annab loengus põhjaliku ülevaate levinud müütidest, kõik on selge põhjendatud. Sain juurde mõtteid, kuidas suhelda autismi teemal nii enda kolleegide, lastevanemate kui ka tuttavatega. Loodan väga, et koolitus “Autism ja müüdid – mida igaüks peab teadma?” jõuab paljude vanemateni ning haridustöötajateni. Kahjuks näen pidevalt, kuidas tänapäeva meedia mõjutab seda, kui valesti autismi mõistetakse.
    Eripedagoog
  • [Õpikeskkonna hindamine] Aitäh teile senise mõnusa koostöö ja koolituste eest! Ja lisaks väga suur tänu selle kindlustunde eest, mille oleme teile toetudes saanud!! Julgen teistele abivajajatele kõhkluseta teie poole pöördumist soovitada.
    Montessori Kool
  • [Sa mängid lapsega ..] Aitäh! Kokkuvõtlik. Erivajadusi puudutav. Viimane video oli ilus mäng! Väga hästi lahti mängitud. Analoogne võikski olla koolitustel näidiseks, kuidas lapsega mängida. Jään ootama ka lühikoolitussarja.
    Lapsevanem

Kuidas võtta mängust maksimaalset ja aidata lapsel areneda?

Osta videoloeng