Logopeed on spetsialist, kes hindab lapse kõne-, keele- ja kommunikatsioonioskust ning annab soovitusi lapse kõneliseks ja keeleliseks arendamiseks ning sobiva suhtluskeskkonna loomiseks. Samuti hindab logopeed lapse koolivalmidust.

Broneeri konsultatsioon

Logopeedi võimalused toetada lapse kõne arengut

Logopeedilise abi saamise võimalusi on mitmeid. Tähtis on alustada logopeediga koostööd esimesel võimalusel ning leida lapse jaoks selleks parim viis.

Lapse kõne arengu hindamine logopeedi teenuse raames ei kahjusta kuidagi last. Kui ilmneb, et kõneareng on eakohane, siis saab lapsevanem rahustava kinnituse. Kui selgub, et oleks vaja kõnearengut toetada, on võimalik logopeediga koostöös arutada logopeedilise abi võimalusi ja edasisi samme. Mida varem pöördutakse logopeedi juurde, seda kiiremini saab toetada lapse kõne arengut ning seeläbi parandada lapse igapäevaelu.

  • Varajane logopeedi abi aitab ennetada probleemi süvenemist ning teraapia tulemusi on lihtsam ja kiirem saavutada. 
  • Logopeediline teraapia toetab sotsiaalse suhtluse arendamist – laps saab ennast selgemini väljendada, teda mõistetakse ja see võib toetada tema enesekindlust suhtlemisel.
  • Kõneprobleemidega varakult tegelemine võib aidata vältida sekundaarsete probleemide tekkimist, näiteks käitumishäireid, mis tekivad siis, kui laps ei saa öelda seda, mida ta tahab.
  • Logopeediline abi on oluline ka õppimisega toimetulekul. Näiteks kõige sagedamini esinevad hääldusraskused võivad raskendada lugemise ja kirjutamise õppimist.

Eesti Logopeedide Ühingu koostatud infomaterjalilt võib saada esmase info lapse kõne arengu kohta. Millal samas tasub pöörduda logopeedi poole?

Kuigi väikelapse kõneareng on individuaalne ja iga lapse kõne areneb omas tempos, on ohumärke, mille esinemisel tasub konsulteerida perearsti ja logopeediga. 

  • Laps on 0-6 kuu vanune, aga ta ei saavuta silmsidet või ei reageeri helidele.
  • Laps on 1-aastane, aga ta ei reageeri järjepidevalt oma nimele.
  • Laps on 2-aastane, aga ta ei ütle veel sõnu või on ta sõnavaras väga vähe sõnu (alla 50). Laps ei ütle kahesõnalisi lauseid (nt anna auto).
  • Laps on 3-aastane, aga ema või isana ei saa lapse kõnest aru. Ta justkui räägib omas keeles. Laps kasutab üksikuid tegu-, omadus-, määrsõnu. Ta ei kasuta mitmust ega moodusta lihtsamaid lauseid.

Eesti Logopeedide Ühingu poolt on loodud küsimustikud, mis on küll mõeldud peamiselt pere- ja lastearstidele laste kõnearengu probleemide märkamiseks, aga neist võib abi olla ka lapsevanematel.

Lapse kõne arengu küsimustik 18-20 kuud

Lapse kõne arengu küsimustik 30 kuud

Lapse kõne arengu küsimustik 54 kuud

Lisaks eelnevalt toodud materjalidele tasub järgida enda sisetunnet. Kui vanemana on mure oma lapse kõne arengu pärast, võib konsulteerida logopeediga, kes saab hinnata lapse arengut ja vajadusel pakkuda edasist abi.

Logopeedi leidmine oma lapse kõne arendamise eesmärgil võib mõne vanema jaoks kujuneda väljakutseks, eriti piirkondades, kus ei ole logopeede või on nende juurde pikad järjekorrad. Isegi Tartus ja Tallinnas, kus on erinevates asutustes tööl palju täiskasvanute ja laste logopeede, tuleb ette pikki järjekordi ja periooditi võib teenuse kättesaadavus olla piiratud.

Millele tasuks mõelda sobiva logopeedi otsimisel?

  • Uurige logopeedi teenuse saamise võimalusi arsti suunamisel, lasteaia, Rajaleidja või Sotsiaalkindlustusameti kaudu ja omal käel. Oleme erinevaid võimalusi kajastanud ka varasemas blogipostituses.
  • Leidke logopeedi teenuse võimalused sobivas piirkonnas ja hinnaklassis. Kaaluda võib ka logopeedi online konsultatsiooni, mis võib olla kättesaadav ja eelistatud variant erinevates olukordades.
  • Veenduge, et logopeedil on lapse kõne arendamiseks sobiv taust ehk omandatud on logopeedia magistrikraad ning piisav kogemus lapse kõnehäirega tegelemiseks. Eelistage logopeedi, kellega laps tunneb end mugavalt ja kellel on valmisolek koostööks lapsevanematega.
Broneeri konsultatsioon
kõnehäire

Laste logopeedi online nõustamine

Pakume logopeedi veebikonsultatsiooni võimalust.

Veebikonsultatsiooni pikkus on 60 minutit. Sellele eelneb lapsevanemapoolne eeltöö (video tegemine ja küsimustiku täitmine) ja spetsialistipoolne info analüüs ja soovituste planeerimine enne kohtumist.

NB! ERILO spetsialistid on laialdaste teadmiste ja kogemuste pagasiga. Lapse arengule hinnangu andmine eeltoodud vormis võib olla aga ebatäpne, sest spetsialistid pole lapsega päriselt kohtunud. Sellegipoolest annavad nad endast parima, et tagada teenuse kõrgeim kvaliteet.

  • Lapsevanemale, kes soovib esmast hinnangut enda lapse kõne arengu kohta.
  • Lapsevanemale, kes soovib teada esmaseid praktilisi strateegiad, kuidas toetada lapse kõne arengut.
  • Logopeed teeb suulise kokkuvõtte lapse arengust ja küsib vanemalt vajadusel täpsustavaid lisaküsimusi.
  • Logopeed tutvustab vanemale praktilisi ja teaduspõhiseid võtteid, mille abil saab vanem lapse kõne arengut kohe toetama hakata.
  • Logopeed annab lisasoovitusi, juhul kui lapse kõne areng vajaks põhjalikumat hinnangut või kõnearengu probleem vajab järjepidevat sekkumist.
  • Konsultatsiooni jooksul saab vanem igal hetkel esitada küsimusi, millele spetsialist vastab.
  • Veebikonsultatsiooni saad kokkuleppida kirjutades meile erilo@erilo.ee. Seejärel pakub ERILO sulle veebikonsultatsiooniks kuupäeva ja kellaaja. Enne konsultatsiooni algust saadetakse sulle Google Meet´i link. Veebikonsultatsioonil osaleb ERILO logopeed.
  • Kliendi- ja teenuseosutajapoolsed kohustused on määratud turvalise ja kvaliteetse teenuse tagamiseks. Loe teenusest ja tingimustest lähemalt.
Broneeri konsultatsioon
logopeedi õpe

Üldised soovitused vanematele, sh logopeedilised mängud ja harjutused

Eesti Logopeedide Ühingu, Hariduse Tugiteenuste Keskuse ja Rajaleidja infomaterjalidele tuginedes toome peamised soovitused ning logopeedilised mängud ja harjutused, mida saab järgida lapse kõne arendamise eesmärgil.

Oluline on teada, et suu- ja keeleharjutused EI AITA last juhul, kui laps ei räägi, hääldab mitmeid häälikuid valesti, tema kõnest on üldiselt raske aru saada, tema sõnavara on väike, ta kasutab valesti grammatilisi lõppe ja/või tal on raskusi jutustamisega. 

Suu- ja keeleharjutused peavad olema OTSESELT SEOTUD kõneliigutustega, mida lapsel on raske sooritada. Kõneledes ei too me kunagi keelt suust välja, seega pole mõtet teha harjutusi, kus keel tuuakse suust välja. Spetsiifilised harjutused, mida lapsel on vaja teha, määrab logopeed pärast lapse häälduse ja oraal-motoorika hindamist. Harjutuseks võib olla näiteks keeletipu tõstmine ülemiste hammaste taha, juhul, kui lapsel on raskusi L-hääliku ütlemisega.

Allpool on toodud välja soovitused vanuselt, soovi korral on võimalik lisa lugeda veel Eesti Logopeedide Ühingu kodulehel, kus on viidatud ka erinevatele teistele logopeedilistele vahenditele.

Broneeri konsultatsioon
  • Kuulake last ning vastake tema kehakeelele, häälele, häälitsustele ja sõnadele.
  • Andke lapsele aega vastamiseks.
  • Rääkige lapsega lühikeste ja lihtsate lausetega, väljendage ennast emotsionaalselt, mh kirjeldage igapäevategevusi lapsele.
  • Mängige vastastikusel kontaktil põhinevaid palli- ja laulumänge  v (nt “Kus on beebi?”) või lihtsaid lõbusaid värsimänge ja lugege liisusalme (nt “Patsu-patsu kooki”). 
  • Vaadake lapsega pildiraamatuid, nimetage pilte, kirjelda pildil olevaid esemeid ning lase lapsel osutada pildile ja lehti keerata.
  • Suheldes vaadake lapsele silma ja olge lapsega samal tasandil.
  • Märgake lapse žeste/liigutusi ja kuulake ta sõnu. Vastake lapsele lähtuvalt sellest, mida ta püüab teile öelda.
  • Kasutage ka ise lapsega rääkides sõnade juurde žeste, sest see aitab lapsel uusi sõnu ära õppida. 
  • Andke lapse öeldud sõna kohta positiivset tagasisidet ja laiendage tema ütlust. Nt kui laps ütleb “Opa”, võite vastata: “Jaa, opa. Sa soovid sülle.”
  • Üritage tõlgendada, mida ta öelda tahtis. Näiteks ütleb laps midagi raskesti arusaadavat. Proovige sellisel juhul situatsioonile ja keskkonnale toetudes aru saada, mida võis laps öelda, ja pange see sõnadesse (laps: “Anna ii!”; vanem: “Anna piima!”)
  • Jäljendage ja korrake lapse öeldut ning lisage vajaduse korral õige lause.
  • Tundke rõõmu suhtlemisest.
  • Laske oma lapsel rääkida teda huvitaval teemal ning võtke aega tema kuulamiseks ja talle vastamiseks. Vestluse laiendamiseks lisage teema kohta uut teavet. 
  • Kaasake laps igapäevategevusse, rääkige tegevuse juurde ning andke talle võimalus oma kõnet kasutada ja arendada. 
  • Jälgige, et lapsega mängimise ajal on toas vaikne, kuna tausthelid (televiisor, raadio) segavad lapsel kõne kuulamist ja hajutavad tähelepanu
  • Võimalusel vältige nutiseadme kasutamist. Kui laps vaatab ekraane, olge ise juures ning rääkige ja arutlege nähtu üle. Vajadusel pange multikas pausile ning võtke arutamiseks pikem aeg. 
  • Lugege lapsele iga päev jutukesi ette. Koos raamatut vaadates nimetage esemeid, selgitage nähtut ning kirjeldage pilte.
  • Laulge lapsega ka lastelaule ja lugege liisusalme. Sõnade juurde on tore välja mõelda ka liigutused. 
  • Võtke lapsega mängimiseks iga päev aega VÄHEMALT 15 minutit. Mäng peaks olema lapse juhitud ning laps peaks saama vanema täieliku tähelepanu. Mängimisel ajal vestelge lapsega sellest, mis parasjagu käsil on. Toredad mängud on näiteks liikumis- ja tegevusmängud (nt “püüa/viska/veereta palli”; “plaksuta käsi ja trambi jalgu”),vaheldumisi (sina-mina) tegutsemist nõudvad mängud, pildilotod, värvide sobitamise mängud; pusled; klotsidest ehitamine, rebimine, liimimine, voolimine vms.
  • Andke igapäevategevuse käigus lapsele võimalus teiega vestelda.
  • Looge lapse jaoks võimalusi mängida koos eakaaslastega.
  • Mängige koos lapsega talle eakohaseid ja lapse juhitud mänge.
  • Laske tal iseseisvuse arendamise eesmärgil täita erinevaid ülesandeid.
  • Lugege lapsele sageli jutukesi ette, arutlege loo üle ja laske tal kuuldud lugu võimalikult iseseisvalt jutustada.
  • Lugege liisusalme ja laulge laule.
  • Kaasake last vestlusesse, et ta saaks rääkida oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest.
  • Julgustage last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega.
  • Lugege või jutustage lapsele ning arutlege nende lugude teemal.
  • Lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa-varblane; midli-madli, kudli-kadli).
  • Õpetage last võrdlema, märkama erinevusi ja sarnasusi (talv ja suvi, lind ja loom).
  • Õpetage last rühmitama esemeid ja pilte eri viisidel (suuruse, kuju, värvi, kuuluvus jm alusel) ja leidma üldistavaid sõnu (kahvel, kauss, tass = nõud).
  • Kirjaoskuse arengu toetamiseks tutvusta lapsele häälikuid ja tähti (kuula, kas sõnas kostab A: EMA? millise tähega algab sinu nimi?).

Broneeri konsultatsioon

    Broneeri konsultatsioon ERILO spetsialistiga

    1. Tutvu veebikonsultatsiooni osutamise tingimustega SIIN
    2. Kirjuta meile ja lepime konsultatsiooni aja kokku
    3. Enne kohtumist edastatakse info, mis on vajalik konsultatsiooniks