9 päeva ja 3000 km ekraanivabalt
01.08.2023
Eripedagoog: kui sinu klassi tuleb HEV laps.
01.09.2023
Arengulise keelepuude levimus on tõepoolest nii sage! See teema ei ole aga üldsegi nii populaarne nagu autism või ATH, mida esineb laste hulgas oluliselt vähem (autism u 2%, ATH u 5%). Võib-olla on nii sellepärast, et enamasti ei kaasne arengulise keelepuudega keerukaid käitumisprobleeme, millega on nii vanematel kui ka õpetajatel raske toime tulla. Arengulise keelepuudega kaasnevad sageli aga varjatumad probleemid nagu: sotsiaalne isolatsioon, ärevus, depressioon, madal sotsiaalmajanduslik staatus ja raskused töö leidmisega täiskasvanueas.
Kuidas arenguline keelepuue väljendub?
- Lapsel võivad olla raskused osade või kõikide keeletasandite arengus. Näiteks on
lapsel raske mõista sõnu või lauseid. Või palud sa tal pluusi sahtlisse panna, aga ta võtab hoopis püksid ja paneb need laua peale. - Laps suudab hääldada kõiki häälikuid, aga ei oska neid õigesti sõnadesse panna: “Ma meseb tokid puhas.” → “Ma pesen sokid puhtaks.” Laps hääldab valesti eesti keele välteid: “See tipu on koolane.” → “See tibu on kollane.”
- Lapsel ei tule sõnad meelde ja/või tema sõnavara on võrreldes eakaaslastega oluliselt väiksem. Laps võib sõnu ka valesti kasutada: “Tomat on pikk.” → “Tomat on ümmargune.”
- Laps jätab ära grammatilised lõpud: “Ma lähe auto.” → “Ma lähen autosse.” Või kasutab vale lõppu: “Ma läheb autos.” → “Ma lähen autosse.”
- Laps jätab lausest ära olulisi sõnu: “Läks kooli.” → “Poiss läks kooli.” Või kasutab ebatavalist sõnajärge: “Läks poiss kooli.” →”Poiss läks kooli.”
- Lapsel on raske lugusid jutustada. Tihti on jutustused kuulajale raskesti mõistetavad.
Kas Sinu lapsel on mõni selline probleem?
Tartu Ülikoolis uuritakse arengulise keelepuudega lapsi
Meie logopeed Liis Themas uurib Tartu Ülikoolis arengulise keelepuudega laste ajutegevust. Selleks kasutab ta elektroentefalograafiat (pildil), mis mõõdab aju bioelektrilist aktiivsust. See aitab teadlastel aru saada, mis toimub inimese peas. Täpsemalt uurib Liis seda, kuidas reageerib laste aju, kui nad kuulevad erinevas vältes sõnu. Andmeid kogutakse nii tüüpilise arenguga kui ka arengulise keelepuudega lastelt ning võrreldakse omavahel.
Miks on see uuring vajalik? Liis soovib teada saada, kas arengulise keelepuudega laste aju registreerib väldete erinevuste akustilised tunnused. Lihtsamalt öeldes: kas nad üldse kuulevad väldetevahelisi erinevusi. Kui arengulise keelepuudega lastel tõepoolest on raskusi selles valdkonnas, siis on järgmise sammuna vaja välja töötada teraapiameetod, mis lapsi abistaks.
Vaata ka huvitavat videot selle kohta, mida Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia laboris tehakse:
Kas arenguline keelepuue on ületatav?
Kahjuks mitte täielikult. Seda saab aga oluliselt leevendada logopeedilise teraapiaga. Kõige tulemuslikum on pikaajaline ja intensiivne logopeediline sekkumine, kus ka vanem teeb süstemaatiliselt lapsega kodus arendustööd. Teraapia pikaajalisuse all mõtleme seda, et teraapiaga alustatakse võimalikult vara (juba enne 3. eluaastat) ning sellega jätkatakse ka lasetaia- ja koolieas. Teraapia intensiivsus tähendab seda, et teraapia on tulemuslikum kui see toimub mitu korda nädalas. Vanem peab olema protsessi kaasatud ja jätkama logopeedi juhiste järgi lapse kõne arengu toetamist kodus. Eksperimentaaluuringud näitavad, et ka muusikaga tegelemine (pillimäng, laulmine, muusika kuulamine) võib toetada kõne arengut.
Kuhu võiks pöörduda, kui sul on mure seoses lapse kõne arenguga? Loe “Kuhu pöörduda lapse kõne arengu probleemide korral?” või kirjuta erilo@erilo.ee.