Mu laps läheb varsti kooli! Kuidas teda kooliks ettevalmistumisel aidata?
16.10.2024
Kas minu lapsel on ATH?
21.01.2025
Nii koolis kui ka lasteaias on õpetajate üheks ülesandeks dokumentatsiooni täitmine. Olgem ausad, paljude õpetajate jaoks on see osa tööst nuhtlus ja see on täiesti arusaadav. Kas õpetaja saab öelda, et ta dokumente ei täida? Ei. Seega on mõistlik enda jaoks luua hea süsteem, mille kaudu muutub protsess lihtsamaks ja kiiremaks.
Siin on 7 NIPPI, kuidas saad õpetajana ennast aidata.
*Kuigi allolev tekst on suunatud õpetajatele, on põhimõtted samad ka koolieelses lasteasutuses.
1. Leia info ülesmärkimiseks endale sobiv süsteem
Mõni armastab märkmeid teha paberil, mõni arvutis. Igal juhul peab sul olema kindel viis ning aeg, mil sellele aega pühendad. Näiteks on mõnel õpetajal arvuti päeva jooksul lahti ning ees on fail, milles omakorda kõikide laste nimed. Kui ta märkab midagi olulist, siis saab esimesel võimalusel info vastava nime juurde lisada. Mõni kirjutab kohe oma vihikusse ning kirjutab hiljem info arvuti faili ümber.
Informatsiooni võid märkida ka vähemsüsteemselt ning sel ajal, kui on vaja dokumentatsiooni täita, saad märkmeid süstematiseerida. Nt kirjutad info jadana, iga infokillu lõppu või algusesse märgid lapse nime, hiljem sorteerid vajaliku info ära. Mõnele meeldib kohe tunni ajal märksõnu üles kirjutada, vahetunnis kiiresti täiendada, mõnele meeldib kirjutada päeva lõpus. Katseta erinevaid lähenemisi, et leida enda jaoks sobivaim.
2. Vali info säilitamiseks turvaline süsteem
Kui kogud infot, siis tuleb see ka mõistlikult säilitada. Alguses on tavapärane märkmeid säilitada õpetaja arvutis, mis on kaitstud parooliga, vihiku puhul peaks seda hoidma lukustatavas kapis või mõnes muus turvalises kohas. Dokumendid on suure tõenäosusega juba kooli poolt paika pandult turvalises kohas. Mõistlik on teha iga lapse jaoks kaust, kuhu saab koguda enda märkmeid erinevate perioodide kohta, lisaks võib lisada muud olulist infot (nt pildid töödest vms). Nii on iga õpilase jaoks kindel koht ja kui seda on vaja edastada tugispetsialistile, võtab see vaid mõne minuti. 
3. Alusta info kogumist esimesel võimalusel
Hakka infot koguma kohe, kui märkad, et laps vajab sinu arvates lisatuge või kui laps vajab just keerukamaid ülesandeid, et tal ei hakkaks igav. Õpetajatel on pea alati suurepärane sisetunne, mis neile ütleb, et laps vajab teistsugust lähenemist. Usalda seda tunnet ning hakka kohe märkmeid tegema.
4. Jälgi, kuidas laps õpib ja uuri lapse olemasolevaid töid
Õpetajad ütlevad tihti, et nemad ei oska lapse arengut hinnata, kuid tegelikult on õpetaja oma aine spetsialist ning teab täpselt, mida ja mis järjekorras peaks laps omandama ning millised on lüngad lapse teadmistes, mis takistavad edukat õppimist. Seega kõige lihtsam viis infot saada on vaadelda, kuidas laps ülesannet sooritab (kus takerdub, mis oskus on omandatud, mis hetkel hakkab tal igav jne). Seejärel kogu kokku või tee koopiad lapse töödest ning kirjuta nende peale märkmeid, et oluline ei läheks meelest. Sellised tööd sisaldavad väga palju väärtuslikku informatsiooni. See aitab nii sinu, tugispetsialistide kui ka lapse aega kokku hoida. Ükski tugispetsialist ei oma ainespetsiifilist infot sellisel tasemel, et uurida last antud vallas efektiivselt.
5. Selgita välja, kellega peaksid koolis koostööd tegema
Kui oled klassiõpetaja (nt 1-4.kl), siis ilmselt puutud lapsega kõige enam kokku ning seetõttu on sinu informatsioon esmatähtis. Aineõpetaja saab aga anda lapse kohta infot, mis puudutab konkreetset ainet. Kuid õpetaja roll pole kindlasti toetada last üksinda. Igas koolis peaks olema süsteem, kuidas tuge vajavat last toetatakse. Kui seda veel pole, siis peab juhtkonnale selle vajadust rõhutama. Seega, kui märkad abivajavat last, siis peaksid saama pöörduda HEVKO poole, kelle ülesanne on korraldada lapse toetamine asutuses. Tema roll ongi tegevuste jada n-ö käima panek ning vajalike kolleegide protsessi lülitamine. 
6. Ava õigeaegselt õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (ÕIK või ÕIAJK) ja täida vastavalt vajadusele
Kui esmane info on kogutud ning õpetaja on kooli tugispetsialistidega jõudnud otsuseni, et laps vajab lisatuge, on vaja avada ÕIK ehk õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart. Otsusest peab teavitama ka lapsevanemat. Seejärel tuleb lastega kokkupuutuvatel spetsialistidel teha sissekanded, mis sisult peavad olema üldistavad, st see ei ole koht, kuhu igapäevaseid märkmeid lisada. ÕIK-i peab täitma vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 2 korda aastas. Eesmärk on tagada, et kaardis joonistub välja lapse arengudünaamika, millele tuginedes saab teha last puudutavaid otsuseid.
7. Mida ja kuidas kirjutada õpilase individuaalse arengu jälgimise kaarti?
On oluline, et info, mis ÕIK-i jääb, oleks selge, konkreetne, hinnangutevaba ning korrektne. Seega iga õpetaja peaks teadma, kuidas neid põhimõtteid kirjutamisel arvestada. Hästi täidetud ÕIK tagab selle, et laps saab vajaliku toe ja otsused Rajaleidjast. Nt Marleen ei oska arvutada 10ne piires. Tegemist on väga halva näitega, kuna ei anna mingit ülevaadet lapse tasemest ehk sellest, mida ta oskab teha ise ja mida abiga. See info ei aita meil planeerida edasisi tegevusi. Palju parem näide: Marleen arvutab iseseisvalt kolme piires esemetega. 
Ole teadlik, mida dokumentidesse kirja panna ning milline sõnastus on sobilik. Selleks soovitame läbida ERILO koolituse „Märkamisest toe rakendamiseni“, mis keskendub ÕIK-i täitmisele ning IÕK koostamisele.
Loodame väga, et eelnimetatud sammud aitavad sind süsteemi loomisel ning lihtsustavad sinu igapäevatööd.
👉 Tutvu koolitusega siin: Märkamisest toe rakendamiseni (1. ja 2. osa) ÕIAJK ja IÕK
ERILO pere