Koolipikendus: kas kingitus või lapse aja raiskamine?
12.03.2025
Kas oled märganud, et kui laps on hästi maganud, on tal järgmisel päeval palju rohkem kannatust, rahulolu ja uudishimu?
Ketlin Reis, unenõustaja beebidele ja väikelastele, jagab teadmisi sellest, kuidas piisav ja kvaliteetne uni toetab lapse aju arengut, õppimisvalmidust ning emotsionaalset tasakaalu juba esimestest eluaastatest alates.
Une ja õppimise seos
Lapse aju areneb esimestel eluaastatel kiiremini kui kogu ülejäänud elu jooksul. Hinnanguliselt 80% aju ühendustest moodustub enne 3. eluaastat.
Just une ajal toimub mälu konsolideerumine ehk aju “salvestab” päeva jooksul õpitud oskused ja kogemused.
Uuringud näitavad, et:
- Väikelapsed, kes teevad pärast õppimist uinaku, meenutavad ja rakendavad uut oskust kuni kaks korda paremini kui need, kes jäävad ilma uneta (Kurdziel et al., PNAS, 2013).
- Isegi üks tund vähem und öösel võib 3–6-aastastel lastel vähendada keskendumisvõimet ja muuta käitumise impulsiivsemaks (Berger et al., Child Development, 2012).
- Piisav uni toetab ka emotsioonide regulatsiooni. Laps, kes on hästi maganud, suudab paremini oma tundeid väljendada ja teistega koostööd teha.
Uni ei ole seega lihtsalt puhkus kehale, vaid lapse aju jaoks on see aktiivne tööaeg, kus õpitu kinnistub ja närviühendused tugevnevad.
Kui palju und lasteaiaealine laps vajab?
- 1,5–2 aastat: umbes 11-14 tundi ööpäevas (sh 1 päevane uni)
- 3–5 aastat: umbes 10-13 tundi ööpäevas (mõnel lapsel ka veel lühike uinak)
- 6-7 aastat: umbes 9-11 tundi ööpäevas
Oluline ei ole ainult une kestus, vaid ka selle kvaliteet. Rahulik, katkestusteta öö ja piisav puhkusaeg päeval.
Võimalikud ohumärgid võivad olla:
- kui laps ärkab öösiti korduvalt st 2+ korda ja seda mitme nädala või isegi kuu jooksul ning vajab rohkelt tuge uuesti uinumiseks;
- kui laps norskab, hingab suu kaudu või une ajal tekivad hingamispausid. Need võivad viidata unehäirele ja vajada spetsialisti hinnangut;
- kui laps on ärkveloleku ajal sageli üleväsinud, ärrituv, hajameelne või hüperaktiivne. Need võivad olla unepuuduse varjatud märgid.
Sellistel juhtudel tasub nõu pidada unenõustaja või perearstiga, et tuvastada kehva une põhjused ja jõuda teie pere jaoks vajalike muudatusteni.
Mida vanem saab teha, et uni toetaks õppimist?
- Hoia kindlat päevakava. Seda ka nädalavahetusel, et vältida kõikumistest tingitud unepuuduse teket.
- Loo rahulik õhtune rutiin. Lisaks tuttavale hambapesule ja magamisriiete selga panemisele lisa juurde ka ühine raamatu lugemine või päevast rääkimine. See aitab närvisüsteemil rahuneda ja toetab nii kiiremat uinumist, kui ka rahulikumat ööund.
- Piira ekraaniaega enne 1-2h und. Ere valgus ja põnevad multikad pärsivad melatoniini tootmist, mis raskendab uinumist.
- Paku lapsele päevaseid liikumisvõimalusi. Füüsiline aktiivsus soodustab sügavamat und. Eelkõige lihaste tööle panemine.
- Jälgi väsimuse märke. Kui laps muutub ärritunuks, hajameelseks või nutuseks, võib ta olla juba üleväsinud. Sel juhul võib uinumine veelgi raskemaks muutuda. Sinu ülesanne on laps õigel ajal magamistuppa suunata. Väikesed lapsed ei pruugi nii suureks eneseregulatsiooniks veel võimelised olla, et ise õige aeg ära tabada.
Uni ja õppimisvalmidus käivad käsikäes
Hea uni aitab lapsel olla mängulisem, keskendunum ja avatum uutele kogemustele. Lasteaias, koduses õpikeskkonnas või ka Erilo spetsialistidega töötades avaldub see parema koostöö, rõõmsama meele ja suurema õpihuvina.
Kui soovid veel praktilisi ja ja teaduspõhiseid viise, et lapse uni muutuks rahulikumaks ja vanemana saada rohkem kindlust, loe lähemalt unenõustaja blogi www.beebiuni.ee/blogi
