Kas minu lapsel on ATH?
21.01.2025
Koolipikendus: kas kingitus või lapse aja raiskamine?
12.03.2025
Kevad on lähenemas ning lapsevanemad, kelle võsukesed septembris kooliteed alustavad, on kindlasti juba pikalt olnud koolilainel. Juba õppeaasta alguses tuleks mõelda, kas soovid oma last eelkooli panna (täpsemalt loe SIIT), mis koolis võiks laps kooliteed alustada ja vajadusel valmistuda ka katseteks, mida mõni kool nõuab. Lisaks, tuleks õigeaegselt esitada dokumendid ning kui tegemist on lapsega, kes sai lasteaias lisatuge, on lapsevanemal vaja varakult teha koostööd tulevase kooliga.
Kooli valik
Igale lapsele, kes hakkab kooli minema, kindlustab elukohajärgne omavalitsus koha lähimas koolis. Seejuures arvestatakse järgmiste aspektidega:
- Rahvastikuregistrijärgse aadressi lähedus koolile.
- Sama pere teiste laste õppimine samas koolis.
- Võimalusel arvestatakse vanema soovidega.
Seega, iga laps saab elukohajärgsesse kooli, mis peab ka vajadusel tagama sobivad õppetingimused (nt haridusliku erivajaduse (HEV) puhul). Kuid vanem saab lapsele valida ka muu kooli, kui seal on vabu kohti (teise piirkonna kool, erikool, erakool) või kui laps sooritab edukalt koolikatsed.
Koolikatsed
Elukohajärgne kool peab vastu võtma kõik lapsed, kes on sinna määratud ning kooli pääsemiseks ei tehta katseid. Mõned koolid komplekteerivad klasse ülelinnaliselt või lausa üleriigiliselt ning korraldavad katsed, et teha valik tulevastest õpilastest.
Tallinnas on nendeks koolideks näiteks Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium ning Tartus Miina Härma Gümnaasium.
Enne kui hakkate nendesse koolidesse kandideerima, mõelge oma lapse peale ning veenduge, et tegemist on tema jaoks hea valikuga.
Toome mõned näited, mille puhul me ei soovita katsetele minna:
- Kui laps on madala stressitaluvusega ning ärev, siis aja peale testi sooritamine võib tema jaoks olla õudne kogemus, mis jääb temaga pikaks ajaks.
- Kui te teate eos, et tegemist on kooliga, kus on väga suured nõudmised lapsele nii akadeemiliselt, sotsiaalselt, emotsionaalselt kui ka vaimselt, kuid teie laps vajab pigem individuaalsemat lähenemist.
- Kui kooli väärtushinnangud ei lange kokku pere omadega, siis on nii lapsel kui ka perel üldsiselt raske kohaneda ning ootustele vastata.
- Kui teie ja lapse motivatsiooni vahel on suured käärid. Laps ei pruugi jagada teie entusiasmi, kuid ometigi peab just tema sooritama pingelised katsed (teades, et vanem loodab tema peale) ning eduka soorituse korral seal ka õppima. Vanema motivatsioon ei ole sel juhul jätkusuutlik.
Seega, veendu, et arvestad otsuse tegemisel lapse huvidega ning jätad kõrvale enda ambitsioonid.
Loe katsete kohta lisaks SIIT.
Dokumentide esitamine
Dokumentide esitamise aeg on mõnes koolis juba jaanuaris-veebruaris, kuid tavaliselt jääb see siiski kevadesse. Iga omavalitsus jagab sellekohast infot oma kodulehel, kuid lisainformatsiooni saab alati ka valla- või linnavalitsusse helistades või kirjutades. Tartus ja Pärnus on võimalik avaldus esitada ARNO süsteemis, Tallinnas läbi eKooli. Tavapärased dokumendid on järgmised:
- Kooli vastuvõtu tingimustes määratud vormikohane taotlus.
- Lapse isikut tõendava dokumendi allkirjastatud väljavõte.
- Oma isikut tõendava dokumendi allkirjastatud väljavõte.
Lisaks võib esitada lapse tervisekaardi ametlikult kinnitatud väljavõtte ning lasteaia hinnangu või nõustamiskomisjoni soovituse lapse koolivalmiduse kohta. Viimased on eriti olulised lasteaias tuge saanud laste puhul.
Kui lapsel on hariduslik erivajadus
Lasteaias võib laps õppida nii tava-, sobitus- kui ka erirühmas. Kui laps läheb kooli, siis abi pakkumisel tuleks lähtuda lasteaias pakutud toest. Näiteks, kui laps on õppinud sobitusrühmas, ning talle on koostatud individuaalne arengukaart (IAK), et õpet jõukohastada, siis lapse toetamiseks peaks ka kool lähtuma antud kohandustest. Kuid kool saab õppetöö planeerimisel kasutada vaid seda infot, mida lapsevanem on kooli toonud. Seega, kui lapsel on:
- koolivalmiduskaart,
- Rajaleidja otsus,
- kompleksuuringu tulemused (sh psühhiaatriline hinnang),
siis, on mõistlik need kooli viia, et koolipoolne tugimeeskond saaks varakult mõtlema hakata, kuidas kõiki HEV-lapsi parimal viisil toetada. Kui vanema arvates on mõnes dokumendis valeinfo, siis on oluline seda tugimeeskonnale rõhutada. Ei tasu karta, et last hakatakse halvasti kohtlema, kui kõik dokumendid kooli viia. Pigem on viimata jätmisel negatiivsed tagajärjed – kui õpetajatel puudub info, siis kulutatakse palju ressursse, et välja selgitada lapse toe vajadus ning laps jääb õigeaegsest vajalikust abist ilma. Julgustame vanemaid tegema koostööd haridusasutusega, et laps saaks alustada kooliteed rõõmsalt ja edukalt.
Kui siiski kahtled, siis tule konsultatsioonile meie eripedagoogiga. Täpsema info leiad SIIT.
Lapse 1. klassi minek on oluline samm, mis nõuab vanematelt teadlikke valikuid ja õigeaegseid ettevalmistusi. Kooli valikul tasub arvestada mitte ainult akadeemiliste nõudmistega, vaid ka lapse iseloomu ja heaoluga. Dokumentide õigeaegne esitamine ja kooliga koostöö on eriti tähtis, kui laps vajab lisatuge. Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem, et laps alustaks oma kooliteed keskkonnas, kus ta tunneb end turvaliselt ning saab parima võimaliku toe osaliseks.
Veel infot 1. klassi mineku kohta leiad SIIT.
ERILO pere
